Nädalavahetus

4/25/2017

Nädalavahetus oli pikk ja võrdlemisi ilusa ilmaga, mida kasutasime ümbrusega tutvumiseks. Jalutasime linna peal, uurisime arhitektuuri ja linnamelu puhkepäevasuminas. Äärepealt oleksime sattunud kontvõõrasteks poola pulma, kui ühest avatud kirikuuksest sisse kiigates kohtusid meie pilgud - pruutpaariga. Hiilisime tagasi õue ja just samal hetkel hakkas orel mängima. Korraks kaalusime paigalejäämist ja eesti pulmakommete tutvustamist. Teate küll, teetõkked ja muu selline, aga astusime siiski edasi. Mine tea, kui erinevad need kultuurid meil ikkagi on. Sama ootamatult sattusime Odra jõe kaldal ilmselt jõehooaja avamisele või mingile sarnasele sündmusele. Jõgi oli tihedalt erinevaid aluseid täis, päästemeeskond viis läbi näidispäästmist, lisaks promenaadil üles seatud infotelgid, selle kevade esimene suhkruvatt ning elav muusika.
Jõudsime nädalavahetusega üle vaadata veel Partisanide mäe (Wzgorze Partyzantow), mis moodustab osa linna vanast kindlustusvööndist, kus asub peaaegu et ainus 16. sajandist säilinud bastion. 19. sajandi jooksul lükati kindlustused suuremas osas kokku ja nende peale rajati promenaad, mida mööda ka meie jalutasime. Piirkonnast kujunes kontserdi- ja vaba aja veetmise koht. Väidetavalt asus Teise maailmasõja lõpukuudel Partisanide mäe alustes bastionikäikudes ka Wroclawi Saksa üksuste peakorter, enne kui see märtsis 1945 Punaarmee eest lääne poole koliti.
Praegu on paik veidi räämas ega kasuta ilmselgelt oma potentsiaali turismiatraktsioonina, nagu kurdetakse ka erinevates Wroclawit tutvustavates brošüürides, kus vähegi Partisanide mäest juttu.