Töönädal 24.-28.aprill

Esimene pikk töönädal kulges täpselt nii kiiresti/aeglaselt, kui meile uusi ja huvitavaid tegevusi jagus. Kuna rosettide lihvimine-poleerimine ja kipsiparanduste tegemine kaotas oma uudsuse umbes teisipäeva pärastlõunaks, venis kolmapäev juba õige pikaldaselt.  Nooruse kärsitus, mis muud.
Veidi elevust lisas neljapäev, kui saime näha kipsposti valmimist ja selle tegemisse jõudumööda ka oma panust anda. 
Reedene päev oli jälle täiesti omaette põnev, mis lisaks uutele olukordadele pakkus ka ekstreemsusi. Kuna enamik karniise olid puhastatud, kuulutati need värvimiskõlbulikuks. Viimast tegevust viis läbi meie suur juhendaja Konrad, kes karniisid ükshaaval üle pihustas. Imestama panev oli aga eraldi värviruumi puudumine, nii et uimastavat ja hingematvat värviauru sai täis kogu suur tööruum.  Kuna tegemist oli kompressori jõul toimival pihustivärvimisega, paiskas see ühisesse töökeskkonda narkootilises koguses värvi ja sellega kaasnevaid osakesi, mis lendlesid ja põhjustasid peavalu. Värviaurude hoonest väljasaamiseks tekitati tuuletõmme. Lõunaks olime põhjalikult külmunud ja värviaurude mõju all, nii et otsustasime praktikapäeva lõppenuks kuulutada.